Essa käik - imeline Eesti ja laisk röövel

Vat see on elu kui pole vaja betooni- ja pahtlitolmu sisse hingata, käed, nägu ja ninasõõrmed ei kuiva toas, vaid pakatuvad värkes õhus ja päikesepaistes. Ühesõnaga remont on üsna lõpusirgel ning essa mereskäik imeilusal päeval, tuul oli küll väheke valest kandist ja meres ei paistnud veel midagi rohelist ega ka ühtegi satikat.

Kui ma Suurupisse jõudsin oli üks võitleja juba ees, võitles mis ta võitles, kala ta ei näinud :) Nimetas end Aloks.


Õnneks ei näinud kala ka üks teine tegelane, jultunud röövpüüdja, kes pühapäeval kell 11 tuli kahe spinningumehe kõrvalt välja lappama oma tähistamata võrku. Hiljem tutvustas veel nooremale põlvkonnalegi oma röövlielu :( 10 minutit ja kadunud olidki.






Vaatamata sellele tõrvatilgale meepotis oli loodus lihtsalt imeline. Püük oli küll pigem talvine kui kevadine, proovitud said eile tuunitud Žilvinas kui Lohi, aga kala rannas vist polnud. Kahjuks õnnestus mõlemad Žilvinased merre jätta - see on see kui pole kaua spinningut kätte saanud, tunnetus kaob ära. Mõlemad jäid vist vette nii, et tinistades hõõrus nööri vastu kivi ja üks hetk see lihtsalt landi juurest katkes.

No pole hullu, hooaeg läheb lahti pea ja selleks ajaks on juba õige mitu uut viilitud leedukat karpi üles rivistatud, üks parem kui teine. Mõte juba jookseb, igatahes üks hea viil tuleb ka osta :)

Püüan siin teile emotsiooni edasi anda niipalju kui vähendatud piltidel seda õnnestub, alles õpin ja harjutan. Ühel pildil võivad kõik ära tunda (: kel luup on :) põhikohas kalastanud profid - Erki ja Lauri, kes nagu hiljem selgus, pidid samuti vaid käsi laiutama.