laupäev, 10. juuli 2010

Isa ja poja päev

Täna oli täis isa ja poja päev. Kohe hommikul hakkasime naelu välja tõmbama, vahepeal Andre tudus pikalt ja mina sain siis omaette tööd teha. Hiljem, kui kõht oli täis ja mänguisu oli, käisime liivakastis. Jõeäärde jõudsime ka muidugi, hiilisime ühele kalale selja tagant ligi ja mina siis vaatasin kala nii kahe meetri pealt kuni Andre mul kukil hüplema hakkas ja kala viuhh minema pani. Selline 20-25 cm kala oli.

Hiljem käisin veel teises kohas ja siis Andrega oleks äärepealt ühe kala kätte ka saanud. Kerisin allavoolu Kalakola poes soovitatud havimurdjat, must tutt konksu ümber, nr kolm suurus pöörlev musta-kuldse diagonaalse triibuga, nime ei suuda täiesti väsinud peaga praegu öelda.

Ja nii see kala ühe rohu tagant varjulisest kohast otsa kargaski. See käis nii, et lant oli juba peaaegu minuni jõudmas, rohu juures justkui jäi seisma korraks lant, mõtlesin, et kerisin ju küll rohu kõrvalt, et kuda ta nüüd kinni jäi, aga siis juba kala keeras varjust valgusse ja mul kohe adrenaliin üleval, et wow kui suur kala, kilose kanti või veel pikem, siis aga märkasin, et nokkloom on hoopis ja niikui haakimisliigutust igaks juhuks tegin ja pinge tamiilile peale sai, oli teravate havi hammaste vahel tamiil katki.

Seda polegi varem juhtunud minu arust, olen saanud 0,3 kanti tamiiliga ilma trossita küll havi ja midagi pole juhtunud, aga ju siis see 0,2 tamiil, sügavale neelatud triller ja too "hea" nurga all tehtud haakimisliigutus tolle landi havi kurku jätsidki.

Hiljem lennutasin ühe teise trilleri üle puuoksa nii, et triller umbes 10 cm vette ulatus ja kerima hakkamise hetkel, üle selle puuoksa, sööstis alt üles pöörlema hakanud landi juurde üks tillu, kuid õnneks ei saanud konksudele pihta.

Tore oli ikkagi.

esmaspäev, 5. juuli 2010

Esimene lennukaahven

Sellest on nüüd küll nädalapäevi möödas, kuid ükskord tuleb end ju kätte võtta. Jaanipäeva pildid ootavad.

Jaanilaupäeval sai lõkke ääres mõned heited tehtud, üks plumpski tõmbas meeled ärevaks, aga hiljem vaatlesid kõik kobrast, niiet sealt võis too plumpski pärineda.

Jaanipäeval oli aga väss peal ja ei jaksanud jõekaid kimbutama minna. Õudsalt rahulik ja mõnus oli paadiga Valgjärvele minna ja loota, et tuleb üks ilus loopimine ja kui mõnegi lennukaga ära tilliks, küll oleks tore.

Randel andis mulle seks puhuks oma putukakarbi ja ise loopis lanti. Saare taga hakkasid ahvenda end ilmutama ja isegi mul tuli mikifinni peale üks järele.

Aga proovisin ka pea kõik putukad läbi, ei midagi võtulaadset. Samas raske aru ka saada, nöör pole pidevalt pingul, ei tea nagu õigeid töövõtteid. Siis teises kaldas ühe musta wooly buggeriga, mil punast sekka sõlmitud, õnnestus saada üks otsa, kuid õiget haakimist vist polnud ja minema ta sai. Mõne aja pärast sain ikka ühe kätte ka, millest siis Randel pilti klõpsis. Ise ta väitis, et pole Valgjärvelt lennukaga ühtegi kala saanud, mul vist õnnestus ta karbist õigem putik leida.

Üks igavesti mõnus käik oli, selliseid oleks palju rohkem vaja.


Foto autor: Randel Kreitsberg