Lendhavid

Täna käisin jõel ja sain palju-palju targemaks jälle, selles osas, et ma ikka midagi ei tea.

Seal kus olid kogu aeg forellid, olid nüüd lendhavid. Kaks tükki võtsid väga aplalt Rapala Original Floatingut vikrivärvides, mõlema puhul olin kindel, et otsas on forell, kuid mitte kauaks muidugi.

Ülesvoolu käisin hommikul lennukaga läbi, ujutasin endaseotud putukat, millel avastasin mingi hetk, et paabulinnu sulgesid nelja asemel järel kaks, kus ülejäänud jäid, ei tea. Ühtegi kala ei näinud. Vesi maru madal, kudemiskohti ka nagu ei osanud näha.

Forellid olid oma tavalise kohapealt kadunud, vesi tõesti väga maas, pole terve suvi nii maas olnudki kui praegu, forellide asemele ilmunud havid, väga kirka värviga, hirmsasti jõudu täis, mõlemad hüppasid kõrgele õhku. Esimese lasin tagasi, teise tõin koju, maos oli mingi pisike luukere.

Arvatavasti Edi Butterflyd forell kahel korral ninaga tonksas ka, aga võtjat polnud. Üks Bingo põõsasse ja üks Mepps kah :(

Esimene kala tuli üldse tragides. Las pildid siis räägivad enda eest.

Tõhelal

Esimest korda sain täna Tõhela järvele ja mulje oli positiivne. Kolme peale saime kalu tagasi lasta ja ka mõned kaasa võtta. Üks ahven kukkus mulle Meppsi Black Furyga, millel oli punaste täppide värv veidi oranžikaks läinud, või ongi selline versioon, tont teab. Teine ahven võttis vähe sügavamast Edi Bingot, seda teist, mis mul Valgejõe retkest järele jäi. Ühe havimagneti viskasin Valgejõel kogemata vastu veest välja ulatuvat puutüve suure pauguga ja see läks pooleks. Töötas küll veel kui kokku lükkasin landi keha, kuid see jäi hiljem kusagile kapitaalselt kinni. Igatahes seda teist Bingot olin ma rohkem kasutanud ja tolle mäng oli mulle rohkem meeldinud. Aga kätte jäänud Bingol pole ka häda, kuigi see Tõhela ahven teda eriti vist ei ampsanudki, haakis kala väljastpoolt lõua alt.

Kahjuks mingit ilusat ahvenasaaki ei saanud me ja igatsen Ermistule, et veel võdikutega proovida, kuna Tõhelal see ei toiminud üldse, ega seal polegi sellist põhja ka, kus tinapead kasutada saab. Roovaba sirpsaba ja trillerit ei tahtnud keegi.

Kuid hommikune järv oli ilus, niipalju kui seda fotodel edasi õnnestub anda. Üks salavõrk käis ka muidugi asja juurde, mingi paatkond sõitis sinna mootorpaadiga ka sisse. Kahte kotkast nägime ka. Ahvenatel oli maos poolseeditud kiilid, vist. Ja mingid kahtlased usjad limukad, roosakad, soolikate moodi, umbes 3-4 sentimeetrit pikad, justkui kehaosa, suu ja sabaosaga. Ei osanud neid kuidagi millekski mõelda, igatahes kõhuõõnes nad olid. Samuti oli kaladel peal lestalisi, vist. Eriline bioloog olen ikka :S

Esimene oma seotud putukas

Randel sidus ühe putuka ette ja mina tema järel. Polnudki nii keeruline kui oleks võinud arvat ja putukas polnud ka nii raske oma olemuselt. Eks "tuust" natu viltu sai peale, aga kui peaks endale sidumispingi ja muud vajalikud vahendid saama, siis võiks neid tulla küll nagu vändrast saelaudu. Igatahes, landi tegemine võtab kõvasti rohkem aega ja vilumust, vist.


Esimene enda seotud putukas, lennukamehe ja kirjaniku John Gierach putukas, Special. Imiteerib nagu ikka striimerid kalamaimu. Seotud Valgjärvel Otepää lähedal 19. augusti päeval.

Esimene harjus

Valgejõe harjus l-28,5 L-32,5 kaalus 300 grammi.
Võttis vihmasel aga soojal 16. augusti hommikul kell 9-10 vahel Mepps nr 2 pöörlevat lanti Brown Trout värvides.

Samast august veel kaasa ahven, igal pool võttis havi, kuid väike. Pilt jätab mõndagi soovida :)