neljapäev, 23. aprill 2009

Saarmapere

Esmaspäeval (täna on neljapäev) käisin viimast puhkusevõimalust ja naise lahket luba kasutades jõeforelli püüki katsumas. Asi oli kordades lootusrikkam kui kõik need meres käimised. Igatahes, ma nägin kala! Polegi noomoodi enne kala näinud.

Sõitsin õhtupoolikul Pirita jõe äärde, ronisin kaldajärsakust alla ja tegin esimesi viskeid allavoolu vees risti lebava suure kuuse suunas, kui enda kõrval kuuse all korraga märkasin kala - ujus teine pool keha veest väljas, sekundiks ma teda märkasin, nii umbes 600-800 grammine kala, küllap täpiline, aga pead ei julge anda. Selle liigutuse ja viivu põhjal pigem forell kui haug. Kahjuks keegi lantide vastu lähemat huvi ei tundnud.

Sama ei saa öelda aga mõnisada meetrit eemal ühe kaldaäärse kohta, kus vesi oli piisavalt sügav ja vool keerutas seal tagasi. Sellist nätakat vastu Eduard Terase Bingot ei mäletagi. Kahjuks nätakaks see jäigi ja arvamuseks, et tegemist oli suurema forelliga. Ei usu, et taolises kohas jões praegu, haugi kudemise ajal, haug niimoodi lanti eemale peletades tonksanud oleks.

Veel mõnisada meetrit edasi hakkas silma üks solistaja. Pelglik saarmas. Ei tahtnud fotoka seljalt võtmisega teda ära ehmatada ja nii jäidki klõpsud tegemata, päike oli ka juba puude taha vajumas, ning hämaras ja kaugelt poleks nii ehk naa head pilti saanud. Ühe saarma kõrvale ilmus aga veel teinegi ning siis tulid kaasade juurde veel kaks poegagi. Igatahes, edasi risuse laiema koha peale liikudes mõtlesin omakeskis, et selline suur saarmapere sööks terve mitmekilomeetrise lõigu peale vist päevas mitu kilo kala. Kust nad selle küll võtavad, pole mul aimugi, eks haugi, ahvenat, forelli seal leidub, teistest suuremaks kasvavatest kalaliikidest pole mul aga aimugi, kuna pole neid seal püüdnud.

Samas, imekenasid kohti on, kus õngitseda või ka tonka sisse visata. Tonkatamiseks kõlbavad seal jõekäänakud, kus muidu 7-8 meetrine jõgi paisub korraga nii 30-meetriseks. Äkki leiduks sellises kohas isegi latikat, kes teab.

Pärast kruuksusid üle jõe põllul kaks sookurge nii et õhk värises. Kindlasti tuleb veel minna, imeilus ja avastamist nõudev on Pirita jõgi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar