Hiline ühepäevikuaeg

Selle postituse teen puhtalt endale meenutuseks, kuna ma kalapüügipäevikut sisuliselt ei pea. Sel aastal on kevad olnud pika vinnaga, vahepealne kuumalaine tõmbas kõik käima juuni esimestel nädalatel ja siis tuli vähe vihma. Alles reedel, so 17. nägin esimest korda, et korralikud ühepäevikumaugud, suured heledad nagu Mohikanid, on väljas ja neid on suhteliselt palju. Kell 7 oli kõik lubav, kui välja arvata läänest liginev oht vihma saada. Ja seda ma sain ka, nuustikut mitte ei tonksitud ka. Läbimärjana lõpetasin ja läksin lapsele unelaulu laulma.

Eile oli ses mõttes parem päev, enne seitset jõe äärde jõudes kuulsin kohe õiges käärus plumpsusid. Suurem kala toitus, jälgisin teda, kala oli julge, võttis aktiivselt pinnast. Esimese kolme heitega tõesti võttis ka, aga nööril oli look sees ja kala jõudis kas pettuse avastada ja välja sülilada või võttis nii moka otsast....aga mis seal vahet, ära ma ta sellega peletasin ja 15-20 minutiga ta enam välja ei tulnud. Ülevalpool sirgel oli oma 3-4 kala nautlemas, varem pole seal nagu midagi täheldanud, mõni plumps oli suurem ka, aga ühe käte sain, siis ikka pigem seline alla l-20 tegelane...

Kaheksaks olin tagasi seal kus suurema ära hirmutasin, seal toitujat polnud aga kui üks suuuur saarmavolask oli ülesvoolu ära ujunud (pagan kuidas mind häirib mõte, et ta kiloseid forelle iga päev sööb või mina ei tea kuidas kõhu täis saab), siis mõne aja pärast käis 15-20 meetrit allpool kaldaservas 2-3 kõva plumpsu, kuid rohkem ei midagi. Toitujaid oli allpool veel ja ühe kolmekümnese sain Madise väiksema ühepäevikuimitatsiooni otsa.

Pigem tundubki asja kokku võttes, et see minu mõtetes õige ühepävikuaeg alles kogub tuure, kõik oleneb muidugi ilmastikust, aga siin on jäänud pigem juba jaanipäeva peale sel aastal. Suurem kala näitas eile end veel harvalt, selliseid 15-20seid on aga hulgib, mis lähiaastate mõttes on muidugi ääretult tore. Aga suur on ettevaatlik ja kuna päevikut veel pole niii palju, siis ta ka ennastunustavalt neid kusagil ei nooli. Mohikan oli eile veel liiga suur ja kala liiga ettevaatlik ja nuustik millegipärast ei tööta.

Eile pärast 10.30 suri kõik välja, vaatlesin üht suhteliselt pikka lõiku ja mitte midagi ei toimunud, nii nagu ka mu varasem kogemus on olnud. Kurbus oli hinges, et sel aastal vaid alamõõdulisi tagasi olen lasknud, selle võimaliku korralikuma kala ära plätserdasin ja nii vist minu jaoks selle aasta ühepäevikuaeg läbi on. Loomulikult on kade, eriti kui Madisel nuustik toimib ka ühepäevikuajal ja 53 cm ja 1,6 kg koju on viia. Muidugi, suvi pole veel läbi, loomulikult, lihtsalt ühepäevikuajast on natu nukrus hinges. Loodan, et juuli-august ja september toovad mullegi midagi kotti.