Türi-Alliku veskisillal testisin oma esimesena seotud nuustikut. Olgu öeldud, et olin juba enne putuka vetteviskamist suhteliselt enesekindel, mis puudutas kala võtma saamise kiirust. Lihtsalt see Madise välja töötatud putukas on magnet ja kõik. Olin tiigi ääres tegutsenud lennukameest vaadelnud umbes 15 minutit, paaril korral oli ta ka kala otsa saanud, kuid kas oskamatusest või kehvast võtust tingituna otsast lasknud.
Mina sain võtu mokaotsast paari heitega, näksas kas putuka sabasulgi või siis maitses ja sülitas välja, ei osanud õigel ajal kohe haakida ka. Kuid alla kümne heite oli korralikum võtt ja sõit algas. Kala oli väga jõuline, kuid püüdsin võitluse kohe alguses enda kasuks pöörata ja rebisin mõnede sööstude ja keerutuste järel kalal pead veepeale. Mis viga tiigis majandada, jões ju joopis teine olukord. Rohtu me ei niitnud, kuigi paaril korral kala sööstis päris pikalt, õnneks vabama vee poole.
Kui ma olin teda õhuga uimastanud, võtsin kala veest ilma kahvata välja, konks oli väga kindlalt mokast läbi. Väga kena kala ja austuseks ikka pilt ka temast.
Kokku võtsime seltskonna peale neli kala ja pean endale tuhka pähe raputama, napsasin viimase kala püügirõõmu laste nina all ära, neil oli kaks saiaõnge vees ja said ja justkui ei saanud, niikui putukas aga vette maandus oli seal ka kala otsas, too teine oli vähe väiksem. Kahjuks loodusliku kala pilti seekord siis pole, aga putukate test osutus 110 protsenti tagijaks, isegi mu esimesena seotud nuustik ja mul oli heameel sellest Madisele raporteerida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar